Tore et taas siia sattunud olete. Vaatasin et siiani pole üheski postituses pildimaterjali ja mis siis muud kui kõrvaldame selle puudujäägi:
Esitlen teile oma väikseid mägesid!!!! Esiplaanil näeme kuivanud viinamarjataimi.
Sedalaadi vaatamisväärsused meie külas.
Ükspäev ma jalutasin mööda teed mis algas nagu iga teine väiksemat sorti maantee. Kuni leidsin end kellegi maja juurest kus rada vahvasti ära lõppes. Üks onu pidas ukselävel suitsupausi ja veidi aega lihtsalt jõllitasime üksteist, lõpuks ma ütlesin tere, tegin hästi süvenenud näoilmega ülaloleva foto, keerasin ringi ja tegin minekut :D
Mo elu esimene advendikalender.
(Ahhaa tegelikult pole see tõsi, väiksena olid need tervel meie klassil ja mäletan väga hästi skandaali teemal "miks mõni laps juba esimesel päeval pool kalendrit tühjaks sõi, nii ei tohi teha":D ) Advendiga seoses seletasin ükspäev emale päkapikkude olemust ja ta leidis et see pole üldse halb idee.
Epernay võlud. Ja kui end sama looduskauni koha peal ringi keerata, sõidab iga minuti tagant mingi suur kaubik mööda...
Nii armas kuidas nad kõigi oma ringteede keskele igasugu asju istutavad ning vahetevahel ehitavad sinna suuremaid kunstiteoseid.
Päris pull on leida end täisealisena esimest korda lõbustuspargist. (ei jõua oma häid Afs-tutvusi ära kiita :) Pildil on see torn mis linna teise otsa paistab ja millele lähenedes ära parem mõtle. See kerkib rahulikult ülesse et saaksid vaadet näha (mis on viimane asi mis sel hetkel meelde tuleb kui oled parajasti hõivatud igast kõrgemate jõudude poole palvetamisega...) ja siis kukub sealt alla. Tunde järgi kestis too vabalangemine terve igaviku. Stopperi abiksvõtmisel sai selgeks, et igavik kestab ligikaudu neli sekundit.
Arvasin veel hiljuti et mulle ei meeldi lõbustuspargid ja olin sellest kokkuvõttes ahvivaimustuses. (Jumalhoidku mis sõna see veel on...) Meie vanadest, uutest ja praegustest vahetusõpilastest koosnev grupp püsis kuidagi hästi loomulikult koos ja oli tohutult tore. Ja mõtle ma rääkisin vahepeal päris prantslastega juttu ja mõtle nad päriselt said aru!
Kuna raudselt tahate hirmsasti mind näha, esitlen teile tagasihoidlikku pildiseeriat "mina ja silt". Laiendan seda kollektsiooni, kui mõnda uut külakest avastama satun. (Paar tükki on peale töötlemist endiselt valgustkartvalt koledad ja neid te seega ei näe.)
...see on üks mu isiklik lemmik sihtkoht.
Ja veel üks. Hommikul tegin suurejoonelise otsuse minna Corribert-i vaatama. Jõudsin kohale, sisenesin külla ja veendusin et seal ei ole mitte-mitte midagi. Ongi paarsada meetrit maanteed, üks rada vasakule ja üks poolringi kujuline tee paremale. See avastus ajas küll naerma, tegin sildiga pilti ja tulin uuesti 3 km tagasi.
Kunagi ammu oli lähedal külas halloweenipidu kus umbes 40 last majade vahel ringi jooksis et kommi saada mis oli päris lõbustav vaatepilt. Ja seal oli see kutt päris vasaraga ja oma kapuutsi ja näomaalinguga tekitas paratamatult mõtteid "aga mis siis kui ta on psühhopaat."
Natuke igapäevast huumorit: koolis tegime hiigelsuuri plakateid mis esitavad mingit filosoofilist mõistet või küsimust. Juhtus nii, et pidin meie oma koju kaasa võtma, mis tähendas teekonda läbi linna ning bussisõitu ja meie teemaks juhtus olema eutanaasia seaduslikkus ja eetika küsimused. Valmis oli selleks hetkeks vaid pealkiri mis oli niiviisi välja lõigatud, et mõlemalt poolt paistis. Eks ma siis kõndisin ringi hästi suure papitükiga, mille keskel kirjas L'euthanasie, ja inimestel jäi üle mõistatada, mis sõnumit ma seal levitada üritan. Töö käigus vaatasin et Google otsinguajalugu muutus eriti morbiidseks :D ja paar päeva hiljem sain selle imeasja bussiga kooli tagasi tuua, oh seda õnne. Kõige tipuks arvas üks koridoris mööda jalutav kaasõpilane esimesel pilgul, et see on plakat Eesti kohta.
Siin hakkas enne lund sadama kui Kuressaares! Aga see lõppes sama targalt ära ka ja on nüüdseks unustatud.
Säästan teid täna õhtul Carrefouri-järjejuttudest sest mul ei tule enam midagi kahtlast meelde. Tänan tähelepanu eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar