neljapäev, 28. september 2017

Ajalooline tõde

Siin on teile mõned tähtsad ajaloolised faktid mida kõik kindlasti teada tahavad:

Eelmised nädalad sadas siin kogu aeg vihma, mitte just iga sekund ,aga paar korda päevas vähemalt. Jõudsin juba arvata et see on kogu aeg nii. Praeguseks on ilm siiski natuke kuivemaks jäänud.

Mu kool asub Moët&Chandon tehase kõrval, mis on nii suur, et ma pole veel aru saanud kus see lõppeb.
Kooli ees on muide iga päev politsei kes aitab lapsi üle tee.

Igas tunnis jagatakse tõesti palju paberit, nad prindivad kõik asjad välja ja kirjutatakse ka lahtistele paberilehtedele ja sorteeritakse need korralikult ära. Olen ainult 3 nädalat koolis käinud ja nagu te isegi aru saate, valitseb mul juba anarhia.

Esimene kodutöö ,mille ma ka ära tegin, oli üks inglisekeelne tekst. Kohapeal selgus, et kasutasin paberit valesti (seal on mingid jooned väga tihedalt ja igaühe peale ei kirjutata). Meie õpetaja reaktsioon oli huvitav, ta oli nagu: sorry thats not possible, miks sa seda tegid?? Esimesed kaks minutit mul küll kohale ei jõudnud miks ta nii shokeeritud oli. Ju see on siis väga tähtis asi.

Mingi kahtlane number helistab mulle pidevalt ja jättis isegi kõneposti teateid, aga mul pole aimugi mida see rääkis. Mu klassikaaslane ütles et tegemist on kinnisvaraagendiga. Huvitav küll.

Paar inimest on minult küsinud kas olen juba midagi kahtlast ka söönud. Peab tunnistama, et midagi väga ekstreemset polegi ette tulnud (kui Pariisis juhuslikult söödud rohutirts välja arvata). Aga ükspäev oli meil õhtuks spinat ja mu arust see maitseb nagu vetikad:D Nüüd aeg-ajalt keegi ikka mainib kui väga ma armastan spinatit.

Linna peal on igal pool lampi hunnik prügikaste keset teed.

Inimesed ignoreerivad valgusfoore, ja enamasti lasevad autojuhid sind punase tule ajal ka üle tee. Mis nad ikka teha saavad, kui pool bussitäit koolilapsi otsustavalt üle tee läheb.

Siin ümbruses kus ma elan, leidub hunnik lambaid ,natuke kaugemal ka lehmi ja obuseid. Muide eile oli juhus, kui pidin korraks lambakarjamaale sisenema ja astusin siis üle aia ja muidugist tõmbasin selle käigus oma püksid katki. (Aplausi pole vaja)

Raadiost tuleb pidevalt Carglassi reklaam koos selle sama häiriva lauluga mida Eesti kanalites ka kuulda võib.

Kodus käivad inimesed crocside või sussidega ja ma kogu aeg unustan neid kanda ja kaotan kuhugi maja peale ära.

Väiksem vahetusvend harjutas kodus etteütlust ja ma kirjutasin ka ja saavutasin kolme lause peale 4 viga, mis kõik olid e-tähtede otsast puuduvad kriipsud.

Tegin siin ükspäev kartulisalatit ja see söödi ära kah, aga kõik tunnistasid ,et need vorstid mida ma kasutasin, olid imeliku maitsega. Nojah sest ma ei osanud poes koostist lugeda.

Päevad on siin pikad, kuid nädalad lühikesed. Hoolimata mu sagedasest eksinud olekust on elu väga kena.

Uued ošad tulekul!








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar