See tabamatu christmas spirit mida viimased aastad Eestiski taga otsisin, ei ole siiani kuskilt taevast alla sadanud, mida iganest see endast kujutama peaks eksole :D Tänasel jõululaupäevalaupäeva (jaajah) õhtul pimedas elutoas oma mandariini süües ja Simpsoneid vaadates võib ometi öelda, et mind on tabanud mingit uut sorti jõulurahu. Need ebareaalsed tõusud ja langused mu elus on vaikselt maha rahunenud ja ma olen homme õhtul jube hea meelega valmis koos suguvõsaga end laua alla sööma.
(Oih üks 7aastane otsustas allkorrusele tulla ja leidis mu simpsoneid vaatamast ja tal tuli hea plaan ka sinna jääda, mille peale teeskesin et olen jube väsinud ja lähen magama ära, sest ei hakka mina siin väikeste laste unegraafikuid rikkuma.)
Detsembri nädalalõpud on möödunud peamiselt jõuluturgudel ringi kärutades, esimeseks peatuseks Metz, teiseks Reims ja kolmandana Strasbourg (meie tee sinna ja tagasi võttis kauem aega kui kohal olemine aga ikkagi). Metz'i jõuluturu külastus oli ühtlasi esimene kord, kui PIE (organisatsioon siin Prantsusmaal eksole) oma eksistentsi meelde tuletas ja me enda kaasteelisi näha saime. Kui ilma eelneva hoiatuseta eesti mees Hansu otsa koperdasin, siis kõigepealt ei saanud ma sõnagi suust ja esimesed fraasid omaenese keeles ajasid niimoodi pea ringi käima, see oli tõsiselt nagu teise universumisse sisenemine. Fun fact: ei sellel ega ka järgnevatel turgudel ei soetanud vist mitte keegi omale midagi muud peale toidu... Mis teha, prioriteedid. Mulle meeldisid nad kõik ja võiksin seda jõuluturumaratoni täitsa veel mõned nädalad pidada, aga Tallinna oma on vist ikkagi ilusam ja kuidagi inimestele mugavam liigelda :D Niisiis minge külastage kõik seda.
Mida veel? Jõulukingitused ei ole üldse nii lihtne asi nagu mu Eesti peres, kus võisin vabalt kõigile markeritega kaunistatud meloni või suure viineripiruka kinkida ja korras. Seekord kerkis igal sammul jube palju küsimusi ja kokkuvõttes ei oska ma enam midagi arvata :D Õnneks tegi novembrikuus saabunud postisaadetis elu natukene kergemaks. Loodame siis et miskit väga metsa ei läinud onju.
Niisiis. On aeg minna ja üks ilus teistmoodi jõuluõhtu maha pidada. Kõige paremat teile, mu sõbrad ja sugulased.
Selle leidsin täna küla pealt. Tõestus et jõuluvana on ikkagi olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar